Ai see oli raske, raske ülesanne.
Esimene katsumus oli ju leida koht, kus me keegi käinud pole ja see oli ka meie esimene väike sohi tegemise koht. Lõpuks me istusime ikka sinna, kus meile tundus, et on hea vibe. Okey, Jansu jaoks oli see uus. Mina ja koodnimi Ly lihtsalt teadsime, et seal on nunnu kelner ja lootsime, et see aitab äkki ka ülesande teisele poolele kaasa aga nagu meie pettumuseks selgus- teda polnud tööl...oh well.
Seal saime siis kõhu täis ja meeleolu jooksma. Ei saa öelda, et seal oleks ka vähe mehi olnud aga kõik, kes olid, keskendusid jalkale. See MM ikka loopis meie väljakutsele kaikaid kodaratesse. Kuigi ühel hetkel saime siiski meestega suhelda, sest kõrval lauas olev seltskond küsis kas võivad meie üleliigse tooli endale võtta...vastasin, et kahjuks küll.
Sealt edasi jõudsime lõpuks Geni ja sealt edasi Naiivi. Seal sama lugu, pm tühjus ja need, kes seal istusid, ei olnud nii ligitõmbavad, et ligi astuda.
Saime aru, et ega me seda ülesannet päris edukalt ei täida ja, et oleks vist mõistlikum seada sammud tagasi kodu poole. Ma ei suutnud sellega leppida. Viimases meeleheitlikus katses nägin shotibaari juures kahte turvameest ja minu peas tärkas mõte- nad ei saa eest ära minna! (sest nad on tööl) Astusin ligi ja tutvustasin end julgelt käepigistusega. Üks oli tunduvalt sõbralikum (Dima) samas, kui teine ütles mulle, et tal pole rohkem sõpru vaja...ebaviisakas much? Dima oli sellise näoga, et tahaks pikemalt vestelda aga Jansu sattus paanikase, mainis last ja pani jooksu xD
The end
PS. Kui asi nii jätkub, siis me tanu alla ei saa ja ei hakkagi saama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar