Kolmeteistkümnes päev: ole julge! ja nahaalne ;)


Täna peab kutsuma välja inimese (nimetagem teda "meheks"), keda sa tead ainult sotsiaalmeediast. Vau.

Siia alla läheks minu tutvustest ainult Tinderi "mehed".... edu sellega, et kutsuda välja mees, kes sulle isegi ei vasta... Siin peab vist lootma selle peale, et kui vaadata challengi edasisi tegevusi, siis kuskil siin ülesannete läbimise käigus võib selline mees tekkida.
Ah well, eks ma swipen Tinderis edasi ja ootan, et satuks mõni julgem/asjalikum, kellel midagi öelda on ka siis, kui ma ise vestlust ei alusta. Vähemalt sai äpp rohkem võimalust, kui üks päev, thumbs up.

Päev 13. Invite someone you only really know via social media to hang out in person.


Kõige loogilisem variant oli kutsuda välja keegi Tinderist. Mulle tegelikult meeldibki rohkem suhelda inimesega silmast silma, kui interneti vahendusel. Eelistaksin kohe viia tutvuse internetist päris maailma. Nii palju läheb kaotsi muidu. Hääletoon, kehakeel, miimika jne.  Seega sooritasin ülesande meeleldi ja kuna mul oli kaks inimest kellega ma Tinderis suhtlen, siis kohtusin ka nende mõlemaga. Muidugi erinevatel päevadel.

Mõlemad kohtingud olid meeldivad. Mõnes mõttes on isegi hea, et ma kahel käisin, sest siin nüüd kirjutades ei pea ma muretsema, et riivan kellegi tundeid, sest nad ju ei tea millisest kohtingust jutt käib.

Ühega ma tundsin, et mul oli parem klapp. Kahjuks siiski ei ole kumbki neist see, kellega tulevikus tanu alla jõuan. See võib olla tobe aga mina usun, et kui sa selle inimesega kohtud, siis sa mingis mõttes saad kohe aru. Mitte kohe esimesel sekundil aga kohe peale esimest kohtingut kindlasti. See ei välista seda, et ühega neist midagi rohkemat tuleb, lihtsalt mitte tanu alla minek.

Ma pean end ise väga heaks suhtlejaks, ma ei karda, et kohtingul pole millestki rääkida, või et tekib kohmetu vaikus. Ka neil kahel kohtingul ei tekkinud sellist probleemi aga mulle tundus, et nemad tulid teise eesmärgiga, kui mina. Üks vist otsis suurt armastust ja teine seiklust. Mina otsin midagi veel kolmandat, mida ma isegi ei oska sõnastada. Ma tean, et ma ei otsi suhet lihtsalt suhte pärast, selle turvalisuse ja kindluse pärast, mida see tihtipeale pakub. Ma naudin ka iseenda seltskonda. Samuti ei otsi ma ainult seksi, kuigi on ka neid aegu olnud. Ma otsin väga head sobivust ja seda pole ma veel tunda saanud.

Aga huvitav on siiski näha inimest esimest korda, kui oled temaga eelnevalt juba suhelnud ja on tekkinud mingi (eel)arvamus temast. Ja siis sa kuuled tema häält ja saad talle päriselt silma vaadata. . Ainult sellest muidugi ei piisa, tahan ka näha kuidas inimene end esimesel kohtingul üleval peab ehk, et kui lähedale ta tuleb, kas ta vaatab rääkides silma, kas ta reaalselt kuulab mind ja kas tal on huvitav minuga vestelda, või ta lihtsalt üritab mulle meeldida. Sellest saab ka aru peale kohtingut taas interneti naastes.  Jansu ütles mulle, et on normaalne, kui jutt ei jõua kohe seksini. Sinna võiks see nimelt jõuda alles viimasena. Ma pole veel kohanud meest, kes, kui ta minust huvitatud on, suudab hoiduda kuidagi seksile vihjamast. Mul on tunne, et siin peitubki konks, pean leidma sellise mehe, kes oskab peenemat võrgutamise kunsti, nii peent, et mina hakkan esimesena seksist rääkima.  

Tegelikult mind  ei häiri seksi jutt, sest noh, see sobivus on ju ka suhtes väga oluline, ka minu jaoks. Mind häirib, kui KÕIK VESTLUSED jõuavad selleni.




13.PÄEV! magic


Invite someone you only really know via social media to hang out in person.

Suur teadaanne! Mul pole enam Tinderit!! Miks? Sest ma tunnen, et selle aeg on ümber. Olen nii mõnegi tutvuse/chati saavutanud, seega põhjus, miks ma üldse Tinderi tirisin, on täidetud ning rohkem põhjuseid ei näe. Tinderi story algas 2 kuud tagasi, kui psühooloog ütles, et Jaanika, jummala ok on, kui sa meestega kontakti otsid, see ei tähenda veel, et eelmist suhet ei väärtusta. No ma arvasin, et peaksin äkki nunnaks hakkama pärast eelmise lõppu. Igaksjuhuks.

Antud ülesande puhul olin valmis taas... feilima. Kuid just ülesande päeval lahendati see hoopis teise poole poolt. Arvati, et võiks tulevikus jalutama minna, nõustusin. Jah, ma tean, challengi mõte on ise olla aktiivne ja initsiatiivi üles näidata, aga ma pole selles siiski nii osav, et iga päev harrastada või ülepäeva või kord nädalas.

Täna oli jaanipäev. Ma olin ikka täiega valmistunud erinevateks rituaalideks, mis juba vanasti aitasid kõik vanatüdrukud tanu alla saada.
Nagu öeldakse.. kes mineviku ei mäleta, see tuleviku ei tea. Printisin mis ma printisin. Neoonse markeriga tõmbasin ja möllasin ja ... mitte tuhkagi ma ei teinud päriselt! Ei hakanud üksipäini kuskile metsatuka ja põllu vahele rüüstama minema ja krdi sirel oli ka ära õitsenud. Deem noh. Isegi Eesti ilm ega loodus ei taha, et ma tanu alla saaksin.

Miks üksipäini? Sest teised olid juba kaaslastega ja no kammoon, kes siis ütleb oma härrale... tšau pakkaaa, ma lähen 9 erinevat taime otsima, teen sellest pärja ja panen padja alla, et oma tulevast näha, kes ma loodan, oled sina. Tänapäeval ühendab juba piisavalt ühine laen ja koer ja pesumasin. Selleks ei pea jaanipäeval lollusi tegema, et kindel olla, kas need on piisavad argumendid abieluks.

Mul muidu kogu konspekt alles, nii et järgmine aasta ehk!

Mõnna asi siia lõppu. Ma pean salaplaani, et laps ühel hetkel kandle pealt suunata harfi. No jubeäge oleks. 

UPDATE!
Eelpool mainitud kutse on nüüdseks ka päriselt teostatud. Käisime jalutamas. Kuna eelnevalt oli põgusalt teada, mis kummagi eludes enamvähem toimub, siis seekord sai reaalselt pikemalt vestelda neil teemadel. Igaljuhul oli tore.

See oli siis kolmas meesterahvas, kellega interneti teel tutvutud ja ka päriselt olen kohtunud. Tõsi on, et mida rohkem harrastada, seda lihtsamaks läheb. Enne challengit olin kunagi teismelisena paari netituttavaga kohtunud, seega polnud eriti kogemusi niisuguse viisiga. Kui osata näha kirjateel tulevaid märke, kirjastiili, teemasid jms, siis pole näost näkku erilisi üllatusi. Siiani on nende kolme mehe puhul esmamulje olnud enamvähem just niisugune nagu distantsilt kirjapildis ka tundub.

Oma esimeste tutvustega olin päris sinisilmne. Natuke nõme tagantjärgi mõeldes. Mulle meeldib avameelsus ja ma olin seda nende võõraste inimestega, kuigi omavahel ei sidunud mitte midagi muud kui Tinderi match ning 1-2 päeva chatti. Õnneks läks selleks tarvis vaid kahe mehega vestlust, et mul mõista.. vasakule teemad pole heaks märgiks, kui ma ei kavatse niisuguseid suhteid luua. Päris loll tunne tekib endal praegu, kuidas ma siis aru ei saanud.

Hetkel on üks mees, kellega olen aegajalt kirjutanud ning kohtunud mitte. Kuna ma aga enam ei tinderda ega soovi netitutvusi luua, siis uusi juurde ilmselgelt ei teki. Oleks kena ka see deit ära teha?