Meie challenge - väldi sotsiaalmeediat. Hea ülesanne IT inimesele... Aga ma tegelikult olin päris tubli ja see oli niiii veider.
Hommikul tööle jõudes panin Facebooki tabi kinni, et isegi mingit varianti poleks näha, et keegi kirjutab vm. Telefonis oli nett väljas ja kaalusin isegi, et kas sõnumi teel peaks inimestega suhtlema... Aa, öösel kell pool 4 tegin 20 minutilise kõne oma "kolm-neli korda aastas" eksiga, hoiatades, et hommikust alates me enam ei suhtle. Seda ma parem rohkem ei kommenteeri ka....
Ainus meedium, mis mulle tänaseks välismaailmast alles jäi, oli skype.
Seda ma ei saanud välja lülitada, sest töökaaslased ja kliendikontaktid suhtlevad seal igapäevaselt. Ja poiste rumalate naljada chat töötas linkide preview pealt nii et nende napakaid nalju sain ka päeva jooksul näha/kuulda. Aga damn kuidas ma päris mõned korrad päeva jooksul tulin mõttele, mida tahtsin kohe messengeri kirjutada - ja ei saanud. Ei saanud isegi piiluda, kas keegi on mulle kirjutanud, lubadusega endale, et teksti sisu ei loe - see tundus ikka natuke petmisena. Niisiis kannatasin ära.
Õhtupoolikul, nelja ajal või nii, saabus minu vaimne päästja. Üks mu varasemalt mainitud sõpradest on mul skypes ja hakkas rääkima. Kuidagi kujunes see jutt Tinderi kogemuse võrdlemisele ja päris pikaks ajaks kandusin endalegi märkamatult töölt kõrvale, sest elasin chatti nii sisse. Istusin oma arvuti taga ja naersin kõva häälega. Mitu korda. Kui oli aeg töölt lahkuda, ütlesin tallegi, et sellega on täna kõik, sest sotsiaalmeedia on null. Sain vastu vaid nurinat, et ma niigi õhtuti ei reageeri messengeris üldse. Säh sulle siis :D.
Ülejäänud õhtu möödus süües ja kodus lae all juhtmeid taga ajades, sest tänavalt kassi päästmise tulemusena tahatuppa okupeeritud põliskassidest, oli "must õnnetus" - endise nimega "röövel" - otsustanud, et lae alla ronimine on äge ja seal juhtmete närimine mõjub füüsisele hästi. Vähemalt blogichallengile mõjub päriselt ka hästi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar