Vihje taustamuusikaks: Vennaskond - Pille-Riin
Meie õnneks oli täna Krooksus karaokeõhtu, mis ideaalselt ülesandega õigel päeval sobitus. Nagu mina ikka... närvid krussis ja oleks vaid keegi meist korraks öelnud, et täna me seda ei tee, siis ma oleksin ära jooksnud küll.
Ma ei ole kunagi karaoket laulnud ega üldse ei kipu teiste ees laulma. Omaette küll. Veidi positiivsust tõi minus see, et otsustasime kolmekesi ülesande sooritada. Mingigi lootus mitte piuksugi suust välja lasta.
Krooksus ootas meid ees kamp entusiaste, kes ilmselt iga teisipäev oma tee sinna leiavad. Pakun, et just tollel päeval on ka kõige rohkem rahvast, kuigi siiski oli inimesi vähe. Õhtu edenedes melu muidugi tõusis, kuid vana Krooksu aegade tasemele ei küündinud.
Sobiva laulu leidmine tekitas tugevaid vaidlusi ning diskussioone. Valik oli meeletu.. võtsime lausa lektüüri endaga õue kaasa, sest (nagu me oleme - ikka ihu ja hingega), pidime valima just õige pala, mis tervele triole sobiks. Vaidluste tulemuseks saime Vennaskonna loo Pille-Riin.
Laulsime siis teiste kohalike staaride saatel oma hääled puhtaks ning asusime oma etteastele. Õige X-factory tunne peale ei tulnud, õnneks, sest arutasime enne, kui ikka päris untsu läheb, siis nende kohalike kuldkõride ees poleks ilmselt ka nii häbi.
Ma usun, et me olime õhtu kõige ägedamad esinejad. Seda kinnitas hetk, kui kõlasid loo kelmikamad sõnad. Oli ikka äge küll, kui mehed huilagam pistid.
Ühesõnaga, nii kabuhirmus kui ma ka enne polnud, siis kogemus oli ülivinge. Igaüks meist teab, mis tunne on oma hirmust võitu saada ning kui hea tunne pärast on. Uuuhh... võrratu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar