Üheksas päev: rokib täiegaa

Üheksas päev oli lausa nii tubli päev, et minevikus võlgu jäänud ülesandeid sai ka tehtud! Kokku lausa kaks ja pool... või nii

Et siis.... eile tegelikult tõmbasin Tinderi - justnimelt, kuna ükski teine äpp ei tundunud mõistlik, et sellele võimalust anda. Mis kasu on rakendusest, mida teised inimesed ei kasuta või vähemalt mitte sellised teised, kellega sa kohtuda saaksid.

Ja oii mis häbi. Ei teagi kas mulle või Tinderi arendajatele :D Uskumatu milliseid prohmakaid võib üks IT inimene teha ühe mobiiliäppiga, mis peaks olema eriti kasutajamugav! Ja kes siit siis nüüd aru ei saanud, siis mina olen IT inimene, kuna ma töötan tarkvaraarenduses ja kasutajamugav äpp PEAKS olema Tinder. Tegelikult selle swipemise ma sain teoreetilisel tasemel päris kiirelt käppa, aga ei läinud väga kaua aega mööda, kui ma avastasin kasutajate profiili vaate, kus sai üles alla ka liigutada ja infot vaadata. Tulemus - super like mingile suvalisele tüübile, kelle profiiliinfot ma üritasin vaadata.

Tulemus, "It's a Match".

OK, ma saan aru neist lugejatest, kes siin nüüd naeravad, et mis siis, aga no minu süda jättis küll löögi vahele. Ei olnudki ratsionaalne. Mõned minutid hiljem tuli terve täiskasvanud inimene ka koju ja jätkasin swipemist erilise mureta. Jälgisin ikka hoolega et super liked niisama enam ei lendaks.

Järeldused. Tinderis suurem osa (minu liketud meestest vähemalt) on vähem viisakad kui mina. Esimese matchiga alustasin vestlust ka, kuna pidin ju asjale võimaluse andma. Kohe kui selgus, et siit miskit kiiret ja kuuma ei tule, ei tulnud ka mu viimasele küsimusele mingit enam vastust. Tüüp lihtsalt kadus. Järgmine ei vastanud üldse. Brandi kommenteeris, et tema kaob peaaegu samuti ära, kui huvi enam pole ja see pidi täitsa tavaline olema. Ma olen liiga viisakas Tinderi jaoks :D

Ühe mehega jäin rohkem jutustama. Temaga kirjutasin ka nüüd, kui läksime kampas õhtul välja kaineid meeletusi tegema, aga ka tema kaotasin jalgpalli ja öiste sarjade taustal magamisele ära...

Kainetest meeletustest rääkides - kes oleks arvanud, et oma mobiilinumbri võhivõõrale andmine võib nii kohutav julgustükk olla?! But I did it - jeeeeei, check!

Huumornurka ka. Ma ei oska ABSOLUUTSELT improviseerida - vähemalt seda näitas see õhtu küll. Südamevärisedes käisin ringi ja pidasin plaani, kuidas kellelegi läheneda ja siis ükski olukord ei klappinud ja jooksvalt ei osanud ka midagi teha. Täiesti kohutav. Peaaegu jooksin 2 korda kokku ühe tüübiga, kes järgnevad veerand tundi mind piidles eemalt, aga tema poole ma ammugi ei julgenud pöörduda peale sellist tähelepanu. Suures meeleheites, et ma hädapärast tankla tühjale tsekile kritseldatud numbrit näperdamisega olematuks ei muudaks, märkasin kõrvallauas viisakat meestepaari midagi asjalikult inglise keeles rääkimas. Hingasin sügavalt sisse ja... siis hingasin veel paar (või rohkem...) korda - ja tegin oma käigu. Selgitasin viisakalt, et minul ja mu sõbrannadel on väljakutse käimas, mille peale ta jõudis juba nägu kripsutada ja muiata, et see kõlab kohutavalt. Täpsustasin siis, et peaksin andma oma numbri mehele, kes mulle meeldib ja ma sooviksin selle anda talle. Ta oli nõus. Tänasin enda hädast välja päästmise eest ja põgenesin nagu hirv auto esitulede ees. Ok graatsilisemalt natuke, ei koperdanud tee peal. Success!

Välimiselt rahulik aga sisemiselt paanikas sööstsin (jalutasin rahulikult) ukseni ja pääsesin. Naersin rahulolevalt (hüsteeriliselt? kes seda enam teab) ja peale pisikest jalutuskäiku linnas oligi selle õhtuga ühel pool. Tehke järgi!