Näiteks on mul alles mu kõige esimese eksi sõjaväe nimeribad tema riietelt ja ka tema 'surnurauad' - ehk need metallist nime ja isikukoodiga tükid, mida sõjaväes kaasas kantakse. Kunagi, kui me lahku läksime, ei olnud ta nõus neid tagasi võtma - läks isegi nii kaugele, et tõi need mulle koju tagasi, kui olin need tema juurde jätnud. Ma pole neid ära visanud mitte niivõrd sentimentaalsusest, kui pigem kuna see on asi, mis ma arvan, et võiks tal endal kunagi alles olla. Kui ma kunagi peaksin ette võtma, et temaga jälle suhelda (mida pole 8 aastat juhtunud), siis plaanin need talle anda.
Siis on mul praegusest keerulise boonustega sõbrast asju... ta nimelt oli varem mu kaaslane. Me peaaegu elasime koos. Peaaegu aasta. Mul on nt üks tema T-särk. Ja nüüd viimasest külastusest jäi ka tema pusa minu kätte. Ei kavatsegi ära visata. Lisaks on ta mulle kinkinud päris mitu asja. Need on minulikud, ma ei saa neid ära visata. Ja ma vist pole ka nii emotsionaalne, et neid asju ainult temaga seostada. Kuigi ma tean täpselt, millal ja miks ma need temalt sain. Äkki me kunagi oleme ikkagi koos ... Igal juhul need jäävad.
Jälle passin selle challengiga. Aga vähemalt ma mõtlesin asja peale ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar