9. PÄEV! boikott

Give your number to somebody you have been eyeing.

Saladuskatte all võin öelda, et mul pole aimugi, kuidas mu challengi kaasosalistel läheb. Seda ilmestab üks tsitaat: "fakkkkk, see challenge ajab mu hulluks."

Eile uninstallisin Badoo ja 44 kontakti oli tekkinud (st minu laikimist, profiili vaatamist). Ma laike ei jaganud, sest see paik oli kole. Tõsiselt kole ja tüütu, sest iga hetk, kui keegi laikis või vaatas, siis andis äpp sellest viisakalt ka märku. Koguaeg oli see B täht seal ees. Mind häiris näiteks. Tinder on mul aga endiselt veel alles ning võrreldes Badooga on ta mõistlikum. Müra ja infot vähem, samuti on kontroll rohkem enda käes, kuid eks ta siiski pinnapealne ole.

Aga tänane ülesanne..
.. ma jagan oma numbrit, kui on vaja ja hetkel ma ei tunne, et see oleks vajalik.

Pean aga ütlema, et mõned nädalad tagasi käis mu mõttest läbi anda see võhivõõrale. Täpsemalt siis ämblikmehele. Jaa! Ühes kaubanduskeskuses tegi ämblikmees õhupallidest kujusid. Võttis minuga laps sappa ning ma veetsin seal nii mõnegi aja. Ämblikmees oli ikka täiesti üleni kostumüüeeritud, seega mu uudisimu näha ja teada, mis peitub seal sees, oli nii suur, et ma oleksin tahtnud oma tel.nri talle jätta paberi peale. Mõtteks see jäigi.

EDIT! 27.06

Saad sa aru, et mu kaaskannatajad ei lubanud viilida. Nagu.. aaahh. Käisime kahel õhtul järjest väikesel tiirul linnas, aga mul ei tekkinud MITTE ÜHTEGI tunnet, et annaks sellele või tollele oma tel.nri.
Üks võimalus on.. poetan tööl mõnele meeskliendile koos kaubaga kotti oma numbri. Näis, sest täna pole ükski meesklient ostjaks osutunud. Peaks numbri valmis kirjutama.. mhm.. jaja. Ei, see on halb mõte. Ma JUST sain aru, et see on väga halb mõte. Aeh.. ma ei mõista, miks just see ülesanne nii keeruline on.

Jaanika

Üheksas päev: rokib täiegaa

Üheksas päev oli lausa nii tubli päev, et minevikus võlgu jäänud ülesandeid sai ka tehtud! Kokku lausa kaks ja pool... või nii

Et siis.... eile tegelikult tõmbasin Tinderi - justnimelt, kuna ükski teine äpp ei tundunud mõistlik, et sellele võimalust anda. Mis kasu on rakendusest, mida teised inimesed ei kasuta või vähemalt mitte sellised teised, kellega sa kohtuda saaksid.

Ja oii mis häbi. Ei teagi kas mulle või Tinderi arendajatele :D Uskumatu milliseid prohmakaid võib üks IT inimene teha ühe mobiiliäppiga, mis peaks olema eriti kasutajamugav! Ja kes siit siis nüüd aru ei saanud, siis mina olen IT inimene, kuna ma töötan tarkvaraarenduses ja kasutajamugav äpp PEAKS olema Tinder. Tegelikult selle swipemise ma sain teoreetilisel tasemel päris kiirelt käppa, aga ei läinud väga kaua aega mööda, kui ma avastasin kasutajate profiili vaate, kus sai üles alla ka liigutada ja infot vaadata. Tulemus - super like mingile suvalisele tüübile, kelle profiiliinfot ma üritasin vaadata.

Tulemus, "It's a Match".

OK, ma saan aru neist lugejatest, kes siin nüüd naeravad, et mis siis, aga no minu süda jättis küll löögi vahele. Ei olnudki ratsionaalne. Mõned minutid hiljem tuli terve täiskasvanud inimene ka koju ja jätkasin swipemist erilise mureta. Jälgisin ikka hoolega et super liked niisama enam ei lendaks.

Järeldused. Tinderis suurem osa (minu liketud meestest vähemalt) on vähem viisakad kui mina. Esimese matchiga alustasin vestlust ka, kuna pidin ju asjale võimaluse andma. Kohe kui selgus, et siit miskit kiiret ja kuuma ei tule, ei tulnud ka mu viimasele küsimusele mingit enam vastust. Tüüp lihtsalt kadus. Järgmine ei vastanud üldse. Brandi kommenteeris, et tema kaob peaaegu samuti ära, kui huvi enam pole ja see pidi täitsa tavaline olema. Ma olen liiga viisakas Tinderi jaoks :D

Ühe mehega jäin rohkem jutustama. Temaga kirjutasin ka nüüd, kui läksime kampas õhtul välja kaineid meeletusi tegema, aga ka tema kaotasin jalgpalli ja öiste sarjade taustal magamisele ära...

Kainetest meeletustest rääkides - kes oleks arvanud, et oma mobiilinumbri võhivõõrale andmine võib nii kohutav julgustükk olla?! But I did it - jeeeeei, check!

Huumornurka ka. Ma ei oska ABSOLUUTSELT improviseerida - vähemalt seda näitas see õhtu küll. Südamevärisedes käisin ringi ja pidasin plaani, kuidas kellelegi läheneda ja siis ükski olukord ei klappinud ja jooksvalt ei osanud ka midagi teha. Täiesti kohutav. Peaaegu jooksin 2 korda kokku ühe tüübiga, kes järgnevad veerand tundi mind piidles eemalt, aga tema poole ma ammugi ei julgenud pöörduda peale sellist tähelepanu. Suures meeleheites, et ma hädapärast tankla tühjale tsekile kritseldatud numbrit näperdamisega olematuks ei muudaks, märkasin kõrvallauas viisakat meestepaari midagi asjalikult inglise keeles rääkimas. Hingasin sügavalt sisse ja... siis hingasin veel paar (või rohkem...) korda - ja tegin oma käigu. Selgitasin viisakalt, et minul ja mu sõbrannadel on väljakutse käimas, mille peale ta jõudis juba nägu kripsutada ja muiata, et see kõlab kohutavalt. Täpsustasin siis, et peaksin andma oma numbri mehele, kes mulle meeldib ja ma sooviksin selle anda talle. Ta oli nõus. Tänasin enda hädast välja päästmise eest ja põgenesin nagu hirv auto esitulede ees. Ok graatsilisemalt natuke, ei koperdanud tee peal. Success!

Välimiselt rahulik aga sisemiselt paanikas sööstsin (jalutasin rahulikult) ukseni ja pääsesin. Naersin rahulolevalt (hüsteeriliselt? kes seda enam teab) ja peale pisikest jalutuskäiku linnas oligi selle õhtuga ühel pool. Tehke järgi!

Päev 9. Give your nr to somebody you´ve been eyeing.

Hommik: täna ma teen seda. Mul on kindel plaan seda täna teha. Ma panen oma nr ilusti kirja ja ma leian kellegi kellele see poetada...Mu suurim hirm on, et nr 1. Ta annab selle mulle tagasi, või nr.2 Ta helistab mulle, kui olen alles 200m kaugusele jõudnud ja olen veel nägemisulatuses ja siis ma näiteks koperdan suurest hirmust vms.

See blogi jääb siis hetkel poolikuks, saate enne ja pärast stiilis lahenduse. Nii hirmus ikka.

Õhtu: ...
Ma tegin seda! Oi seda võidurõõmu ja joovastust, seda ei jõu kohe ära kirjeldada.

Õhtu algas rahulikult, tegime lasagnet, õhtustasime, lobisesime ja siis suundusime linna poole. Jaanika pidi vahepeal ka kodus käima ja meiega hiljem liituma. Sõitsime siis Lyga mööda linna ringi, kuni lõpuks parkisime end kesklinna Cirkle-K-s ära. Meil oli üks esituli vaja välja vahetada ja asusime sellega tegelema. Ly sai ilusti pirni lahti ühendatud ja ka uue paika pandud aga ei saanud enam katet peale tagasi. Mina samal ajal abistasin teda oma vaimukate kommentaaride ja nõuannetega nagu näiteks, et ole nüüd natuke abituma näoga, siis leiame abimehe ümbruskonnast.
Kas mõjus siis tema abitu nägu, või minu abitu olek aga üks meesterahvas pakkuski lõpuks meile oma abi ja ta oli ka kohe eriti hästi varustatud...kruvikeeraja ja kruvidega jne.
Vahepeal oli Ly jõudnud tankla tšeki peale kirjutada meie kummagi nime ja nr, et oleksime valmis, kui printse kohtame. Utsitasin teda tollele härrasmehele oma nr andma aga ju siis polnud määratud nii minema...

Igatahes, nr oli andmis valmis ja lõpuks liitus meiega ka Jaanika ja hakkasime uusi ohvreid otsima. Ja siis, Krooksu pubi juures, tee pervel, jõudis kohale minu tähetund. Ma nägin teda kauguses ja teadsin, et nüüd see juhtub. Okei, tegelikult ma kõigepealt hiilisin talle külje pealt ligi, et tema nägu näha aga kohe, kui ma tema nägu nägin SIIS ma küll teadsin. Ta istus oma mootoratta peal ja häkkis midagi oma telefonis. Lähenesin talle sõbraliku naeratusega, et teda mitte ära hirmutada ja ütlesin "Tere! Kas sa oled vallaline?" Väga elegantne lähenemine ma ise usun. Oli see mees, mis ta oli aga mitte suupeale kukkunud, vahetasime paar sõbraliku nalja ja sain talle oma nr ära sokutatud, mis tahtis juba mu jaki taskusse augu põletada. Lahkudes hüüdis ta mulle veel järele, et "Mina sind ka!".

Väga paljutõotav algus minu meelest.