Kui ma seda ülesannet kunagi ammustel challengi alguspäevadel lugesin, siis olin millegipärast veendunud, et päris reaalsele karaoke õhtule me ei jõua, vaid jorutame niisama kolmekesi kusagil tänaval mingi ühist viisi. Seega oli see mulle suureks üllatuseks, kui Jans meile kuulutas, et pubis Krooks on karaoke õhtu ja kui õigesti aru sain, siis igal teisipäeval?
Ma ei olnud õhtu alguses väga elevil. Mõtlesin, et okei, ilmselt saame selle ülesandega hakkama aga ma ei osanud aimatagi seda võidurõõmu tunnet, mis mind soorituse ajal tabab.
Kui me Krooksu sisse astusime, siis see oli pm tühi. Kaks meest väljas, 6 meest sees ja üks neist oli karaoke juht. Üks solist juba lõõritas. (Loe - purjus meesterahvas jorises midagi ekraanilt tulevate sõnade järgi). Olime siiski kaasüritajate suhtes osavõtlikud ja plaksutasime iga esinemise lõpus.
Igatahes, haarasime lugude kaustiku ja täitsa lõpp, KUI suur loo valik seal oli. Jõudsime peaaegu tülli minna enne kui Pille-Riini kasuks otsustasime.
Peale loo välja valimist pidime veel pool tundi pöidlaid keerutama ja närveerima. Kuulasime natuke loo algust ka Youtubist, et esimesed sõnad suure närviga meelest ei läheks.
Ja siis meid kutsuti...Jooksime ruttu mikrofonide suunas- neid oli kaks, meid oli kolm. Esimese hooga asusin Jansuga mikrofoni jagama aga kahjuks andis meie pikkuse vahe liialt tunda ja pidin kiirelt hüppama Ly mikrofoni kallale ja jätma Jansu uhkelt üksi laulma. Selleks ajaks oli pubis muidugi kõvasti rohkem rahvast ja nad kõik elasid meile täiega kaasa. Eriti loo keskel, kus tulid vähe vürtsikamad sõnad, mis minul olid meelest läinud, et loos on ja pärast sain teada, et teistel ka aga see oli päris tore üllatus ja laulsime rõõmsalt ja valjult, et Päästa mantli hõlmad valla, kleidi nööbid lahti eest! See pakkus pubis olevatele meestele vaid suurt rõõmu. Tore, et saime nende õhtut veelgi elavdada. Loo lõppedes saime ka korraliku aplausi osaliseks.
Meil Lyga oli vaimustus lausa nii suur, et valisime veel ühe loo, mida pidime küll esitama duona, sest Jansule piisas tema kuulsuse minutitest. Tema oli meist kolmest ilmselt ka kõige rohkem eelnevalt närveerinud ja oli suur vedamine, et ta enne esimese loo algust kabuhirmus kodu poole ei jooksnud.
Kogu õhtu ühesõnaga: vinge!
Sellest võiks lausa iga teisipäevase traditsiooni teha :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar