Neljateistkümnes päev: the truth


Finally block or unfriend an ex who you aren't on particularly healthy terms with

No tere päevast...
...
tänane challenge jääb vist tegemata. Sest ma olen kas
   a) väga nõrga iseloomuga, mis puutub meeldivatesse asjadesse või
   b) liiga praktiline

Jah, selline inimene on mul olemas. Võib-olla isegi mitu :D Aga vallalisel tüdrukul peab ka variante olema ja tervislik suhe on ikka väga suhteline mõiste ja moraalipiirist sõltuv.

Ei ma pole moraalitu. Vähemalt ma ise arvan nii ja siis see peab ju tõsi olema ;). Tegelikult... pff... tegelikult mul on üks eks, kellega me väga sõbralikult lahku läksime ja ta kolis teise linna. Päris kaugele teise linna. Mitte et see oleks põhjus, sest päriselt me jõudsime enne seda järeldusele, et me peaks teineteisele andma võimaluse kedagi uut leida, kes paremini sobiks, kuna see, mis meil oli, polnud pikemas perspektiivis realistlik. Vähemalt nii me arvasime. Nüüd... nüüd me veedame mõned korrad aastas meeldivalt aega koos nii välistes kui tubastes tingimustes. Sest mul ( ja ka temal) ju pole püsisuhet. Aga mõne arvates on see kindlasti juba üle tervislikkuse piiri. Selles osas ma midagi küll ette võtma hakata täna ei kavatse, sest minu arusaamad on vabamad ja elu on nautimiseks. Kes sellest kannatab?

Siis.... on mul ... mm, paar mitte päris eksi. Lihtsalt paar "sõpra", kellega mingi periood on midagi olnud ja kellega ma endiselt suhtlen, aga kes aeg-ajalt midagi loodavad. Ma ei saa seda neile kuidagi pahaks panna, sest ega ma ise tunnen ka vahel, et on hea, kui on mingiks olukorraks sobiv seltskond olemas, kellega saab ka muid asju teha, kui lihtsalt seks.
Üks neist sõpradest on väga äkiline - räägib kohati selliseid asju, mida ma kellegi teise puhul ei lubaks - üldjuhul lõpetaks vestluse ja ignoreeriks ülejäänud elu. Tema võib kõhklematult lugeda mitte nii tervislikuks suhteks, kuna temaga suhtlemine võib potensiaalselt enesehinnangu pihta käia nii, et ise arugi ei saa. Aga naine peab iseennast ka hindama. Samas mulle tundub, et ma olen üsna tugeva iseloomuga ja teisest küljest ma ei usu, et tal on kedagi teist, kes seda välja kannataks. Ja minu hooliv iseloom ei luba mul sellistel tingimustel seda suhtlust päris ära ka lõpetada.

Ja siis on üks tüüp, kellest ma midagi pikemalt ei kirjuta, sest see on lihtsalt liiga suur ja keeruline ja lahendamatu teema, et selles osas ma ammugi ei hakka täna midagi ette võtma.

Ilma süümepiinateda skippin tänase väljakutse. Elagu mäss!

14.PÄEV! exid


Finally block or unfriend an ex who you aren´t on particularly healthy terms with.

Nagu eile, sai ka tänane ülesanne täidetud möödaminnes. Meespool aitas sellele hullult kaasa. Kuigi ma juba varasemalt teadsin, et ei tee seda ülesannet, sest kahest exist ühega on elu lõpuni seotus ja kui teine ex isegi mingil tasandil kvalifitseeruks, siis ikkagi ei tunne vajadust. Ma nüüd muidugi pean silmas suhteid, mis on olnud tõsised ja täiskasvanueas. 

Juhtus aga taas nii sobivalt, et väga hilja õhtul kirjutas viimane ex asju, mida ma ei tahtnud lugeda. Kuna ma ei planeerinud enne magama minekut oma vererõhku lakke visata ja närve kulutada, siis vaigistasin vestluse. Ei blokkinud küll ega unfriendinud, aga vaigistasin.

Järgmise päeva hommikul (ehk praegu) sain aru, matchib ülesandega.. natukene. Seega, et keegi minust valesti aru ei saaks, siis ma ei teinud oma exi vaigistamist challengi tõttu, vaid päris päriselt oli mul sellel hetkel vajadus mitte lasta oma tuju ning und rikkuda. 

Aga,

et midagi positiivset siia lõppu ikka ka saaks, siis mul muidu on toredad härrad olnud. Päriselt. Mehed ei ole sead (kuigi mingitel eluperioodidel olen nii mõelnud), aga võibolla olen ma lihtsalt sigadest kaarega mööda läinud. Loodan, et mu hea nina ei vea mind ka tulevikus alt. 




Päev 14. Finally block or unfriend an ex who you aren´t on particulary healthy terms with.


Esimese hooga ma mõtlesin, et mul ei ole sellist inimest, sest ma olen tubli olnud ja kõik sellised juba oma elust ja ka sotsiaalmeediast elimineerinud aga siis...oijah, tuli üks inimene ikka pähe. Nüüd ma veeretan seda mõtet edasi ja tagasi.

Siiski, siiski, ma ei saa teda kustutada. Sest selle ega tema kohta ei saa päriselt öelda, et negatiivne või kuidagi ebatervislik. Ok, vb mitte ka 100% tervislik...aga ma suhtlen temaga reaalselt kord kolme aasta jooksul, või tema minuga ning minumeelest pole ka see tervislik, kui põletad sildu mille põlemiseks veel valmis pole.

Ei mul pole tema vastu mingeid suuri tundeid ega tegelikult ka mitte väikeseid, aga ma tunnen, et see suhtlus pole end veel lõplikult ammendanud.




Kolmeteistkümnes päev: ole julge! ja nahaalne ;)


Täna peab kutsuma välja inimese (nimetagem teda "meheks"), keda sa tead ainult sotsiaalmeediast. Vau.

Siia alla läheks minu tutvustest ainult Tinderi "mehed".... edu sellega, et kutsuda välja mees, kes sulle isegi ei vasta... Siin peab vist lootma selle peale, et kui vaadata challengi edasisi tegevusi, siis kuskil siin ülesannete läbimise käigus võib selline mees tekkida.
Ah well, eks ma swipen Tinderis edasi ja ootan, et satuks mõni julgem/asjalikum, kellel midagi öelda on ka siis, kui ma ise vestlust ei alusta. Vähemalt sai äpp rohkem võimalust, kui üks päev, thumbs up.

Päev 13. Invite someone you only really know via social media to hang out in person.


Kõige loogilisem variant oli kutsuda välja keegi Tinderist. Mulle tegelikult meeldibki rohkem suhelda inimesega silmast silma, kui interneti vahendusel. Eelistaksin kohe viia tutvuse internetist päris maailma. Nii palju läheb kaotsi muidu. Hääletoon, kehakeel, miimika jne.  Seega sooritasin ülesande meeleldi ja kuna mul oli kaks inimest kellega ma Tinderis suhtlen, siis kohtusin ka nende mõlemaga. Muidugi erinevatel päevadel.

Mõlemad kohtingud olid meeldivad. Mõnes mõttes on isegi hea, et ma kahel käisin, sest siin nüüd kirjutades ei pea ma muretsema, et riivan kellegi tundeid, sest nad ju ei tea millisest kohtingust jutt käib.

Ühega ma tundsin, et mul oli parem klapp. Kahjuks siiski ei ole kumbki neist see, kellega tulevikus tanu alla jõuan. See võib olla tobe aga mina usun, et kui sa selle inimesega kohtud, siis sa mingis mõttes saad kohe aru. Mitte kohe esimesel sekundil aga kohe peale esimest kohtingut kindlasti. See ei välista seda, et ühega neist midagi rohkemat tuleb, lihtsalt mitte tanu alla minek.

Ma pean end ise väga heaks suhtlejaks, ma ei karda, et kohtingul pole millestki rääkida, või et tekib kohmetu vaikus. Ka neil kahel kohtingul ei tekkinud sellist probleemi aga mulle tundus, et nemad tulid teise eesmärgiga, kui mina. Üks vist otsis suurt armastust ja teine seiklust. Mina otsin midagi veel kolmandat, mida ma isegi ei oska sõnastada. Ma tean, et ma ei otsi suhet lihtsalt suhte pärast, selle turvalisuse ja kindluse pärast, mida see tihtipeale pakub. Ma naudin ka iseenda seltskonda. Samuti ei otsi ma ainult seksi, kuigi on ka neid aegu olnud. Ma otsin väga head sobivust ja seda pole ma veel tunda saanud.

Aga huvitav on siiski näha inimest esimest korda, kui oled temaga eelnevalt juba suhelnud ja on tekkinud mingi (eel)arvamus temast. Ja siis sa kuuled tema häält ja saad talle päriselt silma vaadata. . Ainult sellest muidugi ei piisa, tahan ka näha kuidas inimene end esimesel kohtingul üleval peab ehk, et kui lähedale ta tuleb, kas ta vaatab rääkides silma, kas ta reaalselt kuulab mind ja kas tal on huvitav minuga vestelda, või ta lihtsalt üritab mulle meeldida. Sellest saab ka aru peale kohtingut taas interneti naastes.  Jansu ütles mulle, et on normaalne, kui jutt ei jõua kohe seksini. Sinna võiks see nimelt jõuda alles viimasena. Ma pole veel kohanud meest, kes, kui ta minust huvitatud on, suudab hoiduda kuidagi seksile vihjamast. Mul on tunne, et siin peitubki konks, pean leidma sellise mehe, kes oskab peenemat võrgutamise kunsti, nii peent, et mina hakkan esimesena seksist rääkima.  

Tegelikult mind  ei häiri seksi jutt, sest noh, see sobivus on ju ka suhtes väga oluline, ka minu jaoks. Mind häirib, kui KÕIK VESTLUSED jõuavad selleni.




13.PÄEV! magic


Invite someone you only really know via social media to hang out in person.

Suur teadaanne! Mul pole enam Tinderit!! Miks? Sest ma tunnen, et selle aeg on ümber. Olen nii mõnegi tutvuse/chati saavutanud, seega põhjus, miks ma üldse Tinderi tirisin, on täidetud ning rohkem põhjuseid ei näe. Tinderi story algas 2 kuud tagasi, kui psühooloog ütles, et Jaanika, jummala ok on, kui sa meestega kontakti otsid, see ei tähenda veel, et eelmist suhet ei väärtusta. No ma arvasin, et peaksin äkki nunnaks hakkama pärast eelmise lõppu. Igaksjuhuks.

Antud ülesande puhul olin valmis taas... feilima. Kuid just ülesande päeval lahendati see hoopis teise poole poolt. Arvati, et võiks tulevikus jalutama minna, nõustusin. Jah, ma tean, challengi mõte on ise olla aktiivne ja initsiatiivi üles näidata, aga ma pole selles siiski nii osav, et iga päev harrastada või ülepäeva või kord nädalas.

Täna oli jaanipäev. Ma olin ikka täiega valmistunud erinevateks rituaalideks, mis juba vanasti aitasid kõik vanatüdrukud tanu alla saada.
Nagu öeldakse.. kes mineviku ei mäleta, see tuleviku ei tea. Printisin mis ma printisin. Neoonse markeriga tõmbasin ja möllasin ja ... mitte tuhkagi ma ei teinud päriselt! Ei hakanud üksipäini kuskile metsatuka ja põllu vahele rüüstama minema ja krdi sirel oli ka ära õitsenud. Deem noh. Isegi Eesti ilm ega loodus ei taha, et ma tanu alla saaksin.

Miks üksipäini? Sest teised olid juba kaaslastega ja no kammoon, kes siis ütleb oma härrale... tšau pakkaaa, ma lähen 9 erinevat taime otsima, teen sellest pärja ja panen padja alla, et oma tulevast näha, kes ma loodan, oled sina. Tänapäeval ühendab juba piisavalt ühine laen ja koer ja pesumasin. Selleks ei pea jaanipäeval lollusi tegema, et kindel olla, kas need on piisavad argumendid abieluks.

Mul muidu kogu konspekt alles, nii et järgmine aasta ehk!

Mõnna asi siia lõppu. Ma pean salaplaani, et laps ühel hetkel kandle pealt suunata harfi. No jubeäge oleks. 

UPDATE!
Eelpool mainitud kutse on nüüdseks ka päriselt teostatud. Käisime jalutamas. Kuna eelnevalt oli põgusalt teada, mis kummagi eludes enamvähem toimub, siis seekord sai reaalselt pikemalt vestelda neil teemadel. Igaljuhul oli tore.

See oli siis kolmas meesterahvas, kellega interneti teel tutvutud ja ka päriselt olen kohtunud. Tõsi on, et mida rohkem harrastada, seda lihtsamaks läheb. Enne challengit olin kunagi teismelisena paari netituttavaga kohtunud, seega polnud eriti kogemusi niisuguse viisiga. Kui osata näha kirjateel tulevaid märke, kirjastiili, teemasid jms, siis pole näost näkku erilisi üllatusi. Siiani on nende kolme mehe puhul esmamulje olnud enamvähem just niisugune nagu distantsilt kirjapildis ka tundub.

Oma esimeste tutvustega olin päris sinisilmne. Natuke nõme tagantjärgi mõeldes. Mulle meeldib avameelsus ja ma olin seda nende võõraste inimestega, kuigi omavahel ei sidunud mitte midagi muud kui Tinderi match ning 1-2 päeva chatti. Õnneks läks selleks tarvis vaid kahe mehega vestlust, et mul mõista.. vasakule teemad pole heaks märgiks, kui ma ei kavatse niisuguseid suhteid luua. Päris loll tunne tekib endal praegu, kuidas ma siis aru ei saanud.

Hetkel on üks mees, kellega olen aegajalt kirjutanud ning kohtunud mitte. Kuna ma aga enam ei tinderda ega soovi netitutvusi luua, siis uusi juurde ilmselgelt ei teki. Oleks kena ka see deit ära teha?


12.PÄEV! tõsine jutt


Reach out to someone you passed up on before when the timing wasn't right. 

Ma väga pikalt mõtlesin ülesande peale.
Alustuseks. Sõnastus, sest mul on veidike raskusi selle arusaamisega. Ma usun, et iga pisem kui ka suurem asi elus on millegi hüvanguks, kas meeldib meile või mitte. Kõik on. Vale aeg või vale ajastus.. ei ole minu jaoks olemas. Jah, päris hulk olukordi mu elus on olnud ebamugavad, vastikud, mitte meeldivad, aga siiski vajalikud.

Kui nüüd pidada silmas inimesi, suhteid, siis mul läheb kaua aega, et neid kuskilt aiast läbi lasta (ja ma ei mõtle siin isegi mehi ainult). Läheb hulk aega enne kui nad mu hoovi saavad. Paljud inimesed on sinna aia taha jäänud ja paljudki on ära kõndinud. Nii juhtub, ma ei pane seda üldse halvaks. Challengi konteksti arvestades eeldan, et ülesandes on mõeldud meesterahvast. Mulle tõesti meenusid paar inimest, aga teades, et nad on nüüd pereinimesed, siis poleks kontakti loomine sobilik. Nad meenusid selletõttu, et jäid aia taha. Juu siis põhjusega ja mul pole kunagi kahju olnud, kui kellelgi läheb hästi, isegi kui mina pole selle hea elu põhjustanud.
Üldiselt, mulle meeldiks küll Ema Teresa olla või Maailma Parim inimene, aga õnneks ma pole.

Issand kui tõsine jutt.

Ühesõnaga, ma ei teinud ülesannet. Seda ma ju tegelikult tahtsin öelda.

Aaah, kuule.. esimese armastusega võiks ju küll ühendada, aga ma ei julge juu... 14 aastat on siiski linnutiivul möödunud.. ahhh eieieieieiei. Pealegi, tema jättis minu maha. Pff.. unustagem siis küll ära. Aga ta on vahepeal suureks kasvanud ja näitlejaks hakanud... mkm... ta ei mäletaks mind. Kord istus toidukohas kõrvallauas, ma ikka hullult püüdsin oma elevust vaka all hoida. Töötas, ta isegi ei märganud mind.




Vägisi meenub: No Doubt - Sunday Morning